EDEN-ESTONIA: Nature and coastal holidays

Võitja aastal 2013 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Ligipääsetav turism“         

                         

Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud romantiline linnake on tuntud oma ajaloolise ja merelise atmosfääri, sooja merevee, kuulsa ravimuda, kauni rannapromenaadi ning piiskopilinnuse poolest. Kitsad puitpitsiliste majadega ääristatud vanalinna tänavad ei ole 20. sajandi algusest oluliselt muutunud ning romantilised jalutuskäigud toovad külastaja ikka ja jälle tagasi mere äärde. Korralikul talvel kaanetab jää madala rannikumere ja siis saab Haapsalu ümbruses unikaalse kogemuse autoga merejääl sõites. Haapsalu koos oma lähiümbrusega on üks parimaid linnuvaatluskohti Eestis. Siinsed mitmekesised maastikud ja madalad lahesopid pakuvad rikkalikke võimalusi lindude vaatlemiseks aastaringselt.

– naudi romantilisi jalutuskäike mere ääres ja kuurortlinna kitsastel tänavatel;
– lõõgastu soojas merevees ning proovi mudaprotseduure kohalikes spaades;
– külasta keskaegset piiskopilinnust ja toomkirikut;
– saa lihtne ja mugav linnuvaatluselamus kaldapromenaadil ja mereäärsetel kergliiklusteedel. 

VÄÄRT KÜLASTAMIST

Haapsalu Promenaad ja linnuvaatlustorn
Mereäärsel kaldapuiesteel kõndides ja unistavalt merd silmitsedes kontrolli aega päikesekella juures, tutvu puitpitslise Kuursaaliga ja puhka jalgu maailmakuulsa helilooja Tšaikovski pingil. Promenaadil asuvast 15m kõrgusest linnuvaatlustornist saad täieliku ülevaate lindude elust.

Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik 
13. sajandil rajatud piiskopilinnus on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. Pealinnus, suursugune toomkirik, eeslinnused ning neid piirav keskaegne ringmüür jäi varemetesse 17. sajandi lõpus. Tänapäeval asub pealinnuses keskaja ajalugu käsitlev tegevusmuuseum-külastuskeskus, linnuses elab ka Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam…

2-tunnine giidiga linnuvaatlusretk Haapsalus
See on rahulikus tempos kulgev jalgsiretk koos tunnustatud linnugiidiga, mille käigus külastatakse linna parimaid vaatluskohti ja saab nii meeldejäävaid linnuelamusi kui ka silmaringi avardavaid teadmisi. 

Paralepa rand ja metsarajad
Paralepa rand on alati olnud üks soojema mereveega liivarandasid Eestis. Selle lähedal parkmetsa vaikuses on 3 ja 5 km pikkused looduses tähistatud tervise- ja metsarajad. 

Uisumatk Haapsalu lahel
Uisumatk Haapsalu merejääl on ilmast sõltuv, kuid heade jääoludega on matkauiskuidega liikumiskiirus suur, läbida saab pikki vahemaid. Korraldaja poolt uisuvarustus ning matkajuht, sina haara kaasa kuum jook. 

UURI LISAKS

www.visithaapsalu.com

Haapsalu Turismiinfokeskus
Karja 15, Haapsalu, telefon +372 33248
[email protected] 

FB: https://www.facebook.com/visithaapsalu/
Instagram @visit_haapsalu

Võitja aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“; 
Hiiumaa tuletornid, nominent aastal 2011 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja taastatud paigad                                 

Hiiumaa oma eheda metsiku looduse ja saarelise eluviisiga on pea 30 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased traditsioonid ning saare töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud elada kooskõlas loodusega. 
Saarel leidub nii oma kõrb kui sood ja metsad, palju puhast vett ja värsket õhku. Ligi 455 miljonit aastat tagasi praeguse Kärdla linna lähistel olnud meteoriidiplahvatuse tagajärjel on piirkonnas pallju looduslikult kristallpuhta vee poolest tuntud arteesiakaevusid. Saarel hinnatakse kohalikku toitu, loodusande ja traditsioone.
Hiiumaal, kui ajalooliste tuletornide saarel, on ka maailma vanim töötav Kõpu tuletorn. 

– külasta ajaloolisi tuletorne ja naudi neist avanevat 360 kraadist loodusvaadet;
– avasta sügavaid metsi sisemaa matkaradadel;
– tee romantiline jalutuskäik Kassari saare kadakapõldudel ja maaninal Sääretirp; 
– naudi kohalike ja ehedaid looduslike maitseid.

Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletornid  
Maailma kõige vanem pidevalt töötav Kõpu majakas. Ristna majaks ja Eesti kõrgeim Tahkuna majaka teraskonstrukstsioonid on valmistatud maineka insieneri Gustave Eiffeli juures Prantsusmaal. Majakate tipust avaneb imeline 360 kraadine vaade saare metsadele, rannikualadele ja merele. 
Majakad on avatud mai-september, muul ajal ettetellimisel või vaadeldavad väljastpoolt. 

Giidiga militaar-loodusmatk Tahkunas
See jalgsi matk käiakse I ja II maailmasõja radadel Tahkuna poolsaare metsades, kus leiad kilomeetreid pikki kaitserjatise osi, betoonist punkreid, varjendeid, tulejuhtimistorni ja palju muud. Kuidas on sõjad ja Nõukogude sõjavägi Hiiumaa looduskeskonda mõjutanud? 
Ettetellimisel.
www.militaarmuuseum.ee

Sääretirp
Sellist omapärast nime kannab ligi 2 km pikk kitsas maanina, milloe kõrgem osa on kaetud madala taimestikuga, kuid mille tipp kaob kiviklibuse säärena merre. 

Orjaku linnuvaatlustorn ja õpperada 
Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rajal on linnuvaatlustorn, kolm vaatealust, mudasild, katusealusega puhkekoht ja ca 0,4 km laudteed roostikus, mis sobib hästi lastega peredele.

Neljateeristi matkarada
Muinasjutuhõnguline ja müstilise maiguga Neljateeristi matkarada on maalilise ja vahelduva loodusega rada, kus saab aastaringseltnii suurtel kividel turnida kui ka ilusat merevaadet nautida. 

UURI LISAKS

Hiiumaa turismiinfo 
Hiiumaa Turismiinfokeskus 
Hiiu 1, Kärdla, telefon +372 5045393 
[email protected] 
FB: VisitHiiumaa
Instagram @visithiiumaa 

Nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“    

                    

Juba 1976. aastast on Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirjas, kus lisaks lindudele kaitstakse ka Lääne-Eestile iseloomulikke poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed, puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. 
Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Rahvuspark on osa HELCOM-i Väinamere merekaitsealast ja Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation) omistas 2015. aastal Matsalu rahvuspargi piirkonnale säästva turismi sertifikaadi. 

– näed Euroopa suurimaid looduslike luhaniitusid, sh 4000 ha suurust Kasari lageluhta;
– satud tõelisesse linnuhuviliste paradiisi, mis on üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel;
– botaanikahuvilisena leiad liigirikastel puisniitudel tammede ja sarapuude vahelt palju käpalisi.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Matsalu rahvuspargi looduskeskuses
Penijõe mõisas asuvas aastaringselt avatud looduskeskuses on rahvusparki tutvustav ekspositsioon ning sealt saad kogu info rahvuspargi kohta..

Kloostri vaatetorn ja Kasari luht 
Kasari jõe kaldal asuvast 16m kõrgusest vaateplatvormiga tornist avaneb imeline vaade jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved, suvel näeb pesitsevaid toonekurgi ja kotkaid või toimetavaid põtru ja metskitsi.

Salevere matkarada 
1,5 km pikkune laudtee ja treppidega rada kulgeb ülesmäge läbi kadakase loopealse, liigirikka loometsa ja haruldase salumetsa, näeb muistse kaitserajatise valli ning raja lõpus saab nautida värskendavat allikavett. Salevere on kaunis eriti kevadel lillede õitsemise ajal.

Puise Nina talu ja linnutorn
Tornis saab ööbida, vaadelda linde, nautida kauneid merevaateid, romantilist koosolemist suveööl või hoops talvist tähistaevast. 

Haeska linnutorn
Haeska tornist on tehtud Euroopa rekord ühepäevases linnuvaatluses – nähtu 128 erinevat linnuliiki. Ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on eriti kevadel üheks rändlindude meelispeatuspaigaks. 
Liikumine on lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni.

UURI LISAKS

www.visitparnu.com
Pärnu Külastuskeskus 
Uus 4, Pärnu, telefon +372 447 3000
[email protected] 
FB: visitparnu
Instagram @visitparnu 

Nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“

                      

Muhu saar on olnud sajandeid väikeseks mereriigiks kahe väina vahel. Metsikute taimevaipade ja paadilautrite varjus kõneleb mererannik elulainetel toimunust ja kuidas soovib elada üks muhulane oma elu. Muhu saarele on tuhandete aastate jooksul traditsioone ja jõudu andnud nii möödunud kaubalastid, kaupmehed ja postipakid, nii sõjasalgad kui ka tuhanded õnneotsijad ja töölised. Muhu saar on koht, kus aeg puhkab, sest loodus ja traditsioonid ei ole ajas palju muutunud. Muutumata külamiljöö ja maastik, rannarahva kultuur muinasajast tänapäevani, ökoloogiline tasakaal ning looduslähedane mõtteviis kutsuvad otsima endale pelgupaika saarel. Puhka metsikutel randadel, õpi tundma sajandivanuseid kalurikülade traditsioone ja hästi säilinud muinaskultuuri paikasid, avasta haruldasi taime- ja linnuliike ning naudi kohalikku folkloori.

– tutvu taluarhidektuuri ja -maastikuga pikkade kiviaedadega Koguva külas; 
– mine muinaskultuuri radadele, pane tähele uste värve ja neid kaunistavaid maagilisi sümboleid, külasta Püha Katariina kirikut;
– rända Muhu põhjarannkul, pankadel, laidudel ja loopealsetel;
– otsi Muhu lillerikkust looduses ja värvikireval Muhu tikandil. 

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Üügu pank
Muhumaa kirde-põhjarannik on palistatud suuremate või väiksemate pankadega. 
Umbes 300 m pikkune Üügu pank on Muhu ranniku esinduslikem, aastatuhanded ja meri on teda tugevasti murrutanud ja õõnestanud, kuid imelised loodusvaated säilivad endiselt. 

Koguva kaluriküla ja Muhu muuseum
Omapärases loodusmaastikus paiknev hästi säilinud taluehitistega Koguva küla on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid. Taluarhitektuur, Muhu rahvariided, vana külakool, mitmesugused näitused Muhu loodusest ja ajaloost – muuseum on küla neljas talus, piletid ja külaplaani saab Tooma talust.

Muhu seikluspark ja loodusrada 
Selles mitmekülgse ajaloo ja loodusega erilises paigas tajud, kuidas inimese toimetused ja loodus ajas teineteist mõjutavad – endisest sõjaväebaasi alast on tänaseks saanud paik, kus saada teadmisi kohalikust liigirikkusest ja ajaloopärandist, võtta aeg maha ja turnida hoopis puulatvades.  

Tihuse muinasrada ja matkad hobusega haldjariiki
Tihuse muinasrada tutvustab Muhu loodust ja muinaskultuuri pärandit, endiste aegade kombeid ja tavasid, metshaldjaid ja vanu riituseid. Jalgsi- või hobumatkad pühadesse paikadesse toimuvad vastavalt tasemele ja kestvusele. 

Väinamere uisk Moonland – purjelaeva reisid Muhu rannikul
Ligikaudu 1000 aastat Muhumaa sümboliks Väinamerel olnud laeva nimi “uisk või huisk” tähendas tõlkes “madu” ja nii kirjeldati vanasti saarlaste viikingilaevu, mis ründasid Riia piiskopkonna alasid ja osalesid röövretkedel Skandinaavias. Purjelaev nimega Moonland viib nautima merelisi loodusvaateid rannikul ja laidudel. 

UURI LISAKS

www.visitsaaremaa.ee
www.muhu.info  
Kuressaare Turismiinfokeskus
Tallinna 2, Kuressaare, tel +372 453 3120
[email protected]
FB: www.facebook.com/visitsaaremaa/

Instagram @visit_saaremaa

Nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“

                          

Vilsandi, Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar, on keskmeks rahvuspargile, kust leiad hülgeid, veelinde ja orhideesid. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.

– kas tead, et Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde;
– siin leiad kasvamas üle 30 liigi orhideesid, endeemse saaremaa robirohu ja oma levikuala põhjapiiril ka luuderohu;
– geoloogiahuvilisena uuri Vilsandilt paekivipaljandeid, kus leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle;
– Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Vilsandi rahvuspark ja RMK teabepunkt
Alusta RMK teabepunktist Loonal, kus on püsinäitused ja saab kaasa nii selgitused kui kaardid sellest geoloogiliselt, zooloogiliselt ja botaaniliselt väga huvitavast rahvuspargist.

Jalgsi Vilsandile, loodus- ja orhideematkad
Sõltuvalt ilmast minnakse Vilsandile kas paadiga või läbi mere jalgsi kahlates, saarel sõidetakse kastiautos ja tutvutakse Vilsandi looduse eripära ja lugudega saarerahva elust. 
Kevadise või suvise orhideeretke marsruut sõltub hooajast, kuna liigid õitsevad eri paigus.
heritagetours.ee

Vilsandi matkarajad, vaatetorn ja tuletorn
2 matkarada (6 ja 8 km) saavad alguse Vilsandi saare keskelt 16 m kõrguse metallist vaatetorni juurest. 8 km pikkune rada viib lõunarannal mööda korallriffe tuletornini ja läbi metsa tagasi. Teine matkarada viib Vesiloo saarel. 

Harilaiu matkarajad ja Kiipsaare tuletorn
Rahvuspargi ühe kauneima ja vanema osa Harilaiu poolsaare 10 km tähistatud rada läbib Harilaiu kaelakitsuse ja suundub Kiipsaare tuletornini, mis tänapäeval paikneb rannajoone muutumise tõttu meres.
Tormituulte ja lainete mõjul on torn aastaid tagasi vajunud viltu, tuuleiilid ja lained lükkavad seda mõnikord jälle enamvähem sirgeks. Ligipääs ainult jalgsi.

Hülgeretk merel
Laevareis viib Vilsandi Rahvuspargi kõige läänepoolsemate maanukkide taha avamerele hülgeid vaatama. Kaasa soojad riided ja binokkel, sest lisaks hüljestele on näed ka tuhandeid linde.

UURI LISAKS

www.visitsaaremaa.ee
Kuressaare Turismiinfokeskus
Tallinna 2, Kuressaare, tel +372 453 3120
[email protected]
FB: visitsaaremaa/; FB: vilsandi
Instagram @visit_saaremaa; @vilsandinationalpark

Nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“ 

               

Romantiline Rannatee kulgeb mööda 635 km pikkust rannajoont ümber Pärnu lahe, Varbla kadakate vahelt Eesti-Läti riigipiirini Iklas. Rannateel leiab teadlik ja tähelepanelik silm märke Läänemere unustatud rannajoonest või kutsub hing hoopis salapärasesse, sügavate metsade ja soodega sisemaale. 
Rannatee põikab ka erilise hõnguga Kihnu saarele, mille silmatorkavaks omapäraks on saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, keel, rahvariided ja muidugi looduskeskkond.

– tee mõned laisad jalutuskäigud mööda üksikuid paradiisirandu, naudi rännakuid läbi idülliliste kalurikülade ja talumaastike; 
– seikle salapärastes ning iidsetes paikades, kus on kõige kauneimad päikeseloojangud;
– matka inimtühjas soos, lindudest rõkkavatel rannaniitudel ja tervistavates luitemännikutes;
– mine kindlasti ainulaadse kultuuri- ja loodusruumiga Kihnu saarele.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Kihnu Reesuratas, ametlik saare tuur
Kihnu Reesuratas (reisuratas) on sadamast algav 23 km pikkune ideaalne omalkäel läbitav ringmarsruut saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks rattaga, jalgsi või isegi nostalgilise külgkorviga mootorrattaga. Näed UNESCO tunnustatud kultuuriruumi, loodust, maastikke ja merevaateid. 

Seikle Vabaks kajakimatkad Manija või Sorgu saarele
Manija on väike kivine laid Pärnu lahes ja üks väiksemaid elutegevusega laide Euroopas, matk viib avastama unikaalset UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluvat põliskultuuri, saare loodust, ajalugu ja rannakalurite elu. Sorgu on väike 5 ha suurune asustamata saar Manija läheduses, mille on hõivanud erinevad merelinnud, eriti kormoranide kolooniad.
Kajakimatkad on ettetellimisel.

RMK Nigula raba õpperada ja vaatetorn 
Nigula raba oma viie põlismetsaga kaetud rabasaare ning suure rabajärvega on väärt nautimist, 3 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Rajale jäävast vaatetornist on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.

Soontagana maalinn 
Soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistne kindlustus, seda ümbritseb kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad lõkkekohad ja matkaonn.

Kabli rand, linnujaam ja looduseõpperada 
Kabli külastuskeskuses saab tutvuda loodusteemaliste näitustega, tellida ekskursioone, telkida ja ujuda. Keskuse eest algab 1,8 km piki rannikut kulgev taimekooslusi, luiteid ja linnustikku tuvustav õpperada. Matkaraja kahest vaatetornist saad proovida ka ise linde vaadelda. Madal ja soojaveeline Kabli rand on armastatud puhkepaik niidul lookleva promenaadi, piknikupaikade ning suvekohvikuga.

UURI LISAKS

www.visitparnu.com
Pärnu Külastuskeskus 
Uus 4, Pärnu, telefon +372 447 3000
[email protected] 
FB: visitparnu
Instagram @visitparnu 

Võitja aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“ 

             

Viies aastaaeg on Soomaa rahvuspargis suurte üleujutuste aeg. Alles pärast Soomaa külastamist saab tõeliselt aru, kui suurt rolli üleujutused mängivad piirkonna looduse kujundamisel. Soomaal on leidnud mõnusa elupaiga rohkem kui 185 eriliiki linde, samuti võid kohata ka ilvest, hunti või pruunkaru.

– kevadel üleujutuste ajal sõida kanuuga kasvõi metsas;
– suvel naudi Kuresoo jõe õitsvat ökosüsteemi, tunne metsikute orhideede lõhna või käi öisel kanuumatkal;
– sügisel näed kuidas metsloomad teevad ettevalmistusi eelseisvaks talveks, telli kopra safari;
– talvel lumega kaetud maa loob võimalused kevadisteks üleujutusteks, uskumatu elamus on räätsa või uisumatk külmutatud rabas või jõel.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Soomaa.com giidiga kanuumatkad 
Kanuuga jõel kulgemine on üks paremaid mooduseid rahvuspargi loodusega tutvust teha. Eriti põnev on kevadeti suurvee ajal kanuuga sõita mööda metsa või heinamaad. 
Kanuumatkad on ettetellimisel

Ingatsi õpperada 
3 km pikkune rada kulgeb piki metsasihti Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule, kus vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele, edasi viib laudtee maaliliste laugaste vahele, kus suvel miks mitte ka üks kosutava suplus teha.

Soomaa.com Koprasafari ehk kanuuretk õhtusel Soomaal 
Matkad toimuvad õhtusel ajal, kuna koprad eelistavad tegutseda ööhämaruses. Safari on ettetellimisel

Räätsadega talvematk Soomaal 
Räätsadel saad elamuse ja need on väärt vahendid igal rabamatkal. Kõndija ei vaju läbi lume või rabapinnase ja saab jälgida looduse märke ja jälgi. Räätsamatkad on ettetellimisel

Riisa õpperada 
Rabas asuval 5km pikkusel rajal näeb kuidas mets muutub rabaks. Rajal on vaatlustorn ja 1,2 km on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. 

UURI LISAKS

www.visitparnu.com
Pärnu Külastuskeskus 
Uus 4, Pärnu, telefon +372 447 3000
[email protected] 
FB: visitparnu
Instagram @visitparnu 

Võitja aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“ 

              

Suuruselt teine järv Balti riikides ei ole mitte ainult paljude taimede, kalade ja loomade looduslik elupaik, vaid on ka kodu, tööandja ja turismisihtkoht. Üle saja kilomeetri matkaradu ootavad aastaringselt pakkudes avastamisrõõmu puhtast loodusest, põnevatest tegevustest ja kultuuripärandist. Võrtsjärv kuulub Natura 2000 loodus- ja linnukaitsealasse. Tuhande näoga järve ümber reisides saab aktiivselt puhata, külastada järvemuuseumi, mekkida kalameestega ahjusooja suitsulatikat või teha retk kalepurjekal ümber Tondisaare. Võrtsjärve ääres hoitakse au sees kaluripäevade ja simmanite traditsiooni.

• – talvine Võrtsjärv annab häid võimalusi uisu-, suusa ning tõukekelgu sõitudeks;
• – kevadised üleujutused ja lindude ränne pakuvad tõelist vaatemängu;
• – suvi on parim aeg supluseks ja paadisõiduks, astu läbi ka Tondisaare simmanilt;
• – kuldne sügis on sobilik retkeks ümber järve kas rattal või mootorsõidukil.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Järvemuuseum Akva:Rium
Otse järve kaldal asuva muuseumi põhiekspositsioonis on elusad eesti mageveekalad akvaariumides. Elutus osas on püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanek, veekogu uurimisvahendid.

Järvekruiisid kalepurjeka või parvesaunaga jäävabal ajal
Lõbusõit kalepurjekaga annab kordumatu elamuse kuulata Võrtsjärve laine loksumist vastu paadiparrast, nautida angerjasuppi või suitsukala, soovi korral koos loodusgiidiga. Parvsaunakruiisil saab hüpata keset järve või jõge saunast vette, nautida vaikust kõrvalistes soppides ning uurida looduse võlu.

Hellenurme vesiveski
138 aastase endiselt vee jõul töötava vesiveski neljal korrusel saab näha, katsuda, tunda ja maitsta kuidas ja mis valmib viljaterast. Leivakojas värskest jahust küpsetatud leiva lõhn ja maitse kannavad mälestustes esivanemate aega.

Männimetsane kuurortlinn Elva ja 100 km matkaradu
Piirkonna mitmetel matkaradadel on eriti põnev öösiti, kuulata loomade-lindude häälitsusi ja tunda öise metsa lõhna. Põnevust lisavad matkarituaalid ja ööpimeduses praksuva lõkketule ääres piknikueinet süüa.

Tõukekelgumatk “Tondisaare tiir Võrtsjärvel”
Kutsume tõukekelkudel talvist Võrtsjärve ja müstilise mainega põnevat Tondisaart avastama!

www.elvaturism.ee; www.vortsjarv.ee

Elva Turismiinfopunkt
Kesk tänav 30, Elva linn
[email protected], telefon +372 7330 132
FB: visitelva; FB: võrtsjärv
Instagram @visitelva

Nominent aastal 2015 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Toiduturismi sihtkoht“

                            

Setomaa on aastasadu olnud kahe kultuuri – Lääne ja Ida kultuuri  piiril. Oma kombeid ja traditsioone alal hoides on setod säilitanud palju sellist, mis mujal maailmas on juba kadunud. Praegu jaguneb Setomaa Eestimaa ja Venemaa vahel, kusjuures setod peavad tänaseni oma pealinnaks Petserit, mis praegu kuulub Venemaale. Seto kultuuri on edasi antud aastatuhandete vältel lauldes. 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setomaa ongi kõige enam tuntud seto leelo ja uhkete hõbeehete poolest. Naiste rahvarõivaste komplekti kuuluv ehtekomplekt võib kaaluda lausa 5 kg! Setomaal on palju eristuvat ja unikaalset.

– naudi seto toite: setode igapäevasel laual on aukohal kohalik, puhtast loodusest pärit tooraine – see, mida teised ostavad ökopoodidest; 
– ringi sõites pööra tähelepanu sadu aastaid vanadele külakabelitele ehk tsässonatele ja kindlustaludele.Hea ülevaate setode taluarhitektuurist saad Värskas Seto talumuuseumis;
– planeeri külastus mõnele tähtpäevale. Rahvakalendris on palju pühasid. Setode tähtsündmus on Seto Kuningriik, mis toimub alati augusti esimesel laupäeval;
– Setomaa loodus lõhnab nagu männimets, kukeseened ja rannaliiv. Palju on metsamarju ning seeni, kuulsad on ka tervist parandavad Värska mineraalvesi ja järvemuda.

KÜLASTAMIST VÄÄRT

Õrsava järve matkarada
Ümber järve kulgev 5 km pikkune rada pakublisaks maalilistele loodusvaadetele ka ajalooharidust kulgedes osaliselt Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaagri radadel, kus harjutasid kunagi ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Seto talumuuseumist saab tellida ka Põhjalaagri teemaprogrammi.

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskus
Setomaa piirilt paistab Vastseliina kuulus linnus, mis on legendidest tulvil paik. Siin ootavad avastamist 14.saj pärit linnusevaremed ja pühakoht, elamusekeskuse peahoone, linnuse kõrts, Palverännumaja, väike teeliste kabel ning mõisapark. Ettetellimisel pakutakse elamusekskursioone- ja -programme.

Turismimarsruut “Seto Külavüü”
Turismimarsuut koondab enda alla Setomaa vaatamisväärsused, ainulaadse kultuuri ja traditsioonid, juhatab kohtuma eriliste inimeste ja põnevate paikadega. Külasta muuseume, looduspaiku, vaatamisväärsusi, tsässonaid, kas giidiga või iseseisvalt.

Loodusmatkad Euroopa piiril 
Setomaa on kuulus suurte metsade, puutumatu looduse ja rikkalike loodusandide poolest. Seda on suvel hea nautida läbi tõukeratta-, elektrifatbike-, kanuu- ja räätsamatka, talvel uisu- ja tõukekelgumatkade ning räätsaretkede kaudu.

Piusa koopad, matkarada ja külastuskeskus
Piusa koopad on kaevatud heledase liivakivisse klaasi tootmise eesmärgil ja see on Baltimaade suurim nahkhiirte talvitusmipaik. Külastuskeskuses näeb neist fi lmi, saab meisterdada ja vaadata näitust. Külastuskeskuse taga on Eesti suurim liivakast ning koobastikku tutvustav matkarada.

UURI LISAKS

www.visitsetomaa.ee

Värska Turismiinfopunkt
Pikk 12, Värska, telefon +372 5682 1268
[email protected] 
FB: visitsetomaa
Instagram @Visitsetomaa

Nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“ 

                      

Peipsi järv, Euroopa Liidu piirijärv mis lahutab ja ühendab Eestit ja Venemaad, on nii piirkonna looduse, elu kui traditsioonide mõjutaja. Järv on andnud soodsa pinnase sibulate kasvatamiseks, see on jätkuvalt kalarikas ning talvisel ajal pakub tegevust nii jääkalastajatele kui unikaalse elamuste otsijatele läbi jääsafari. Järvekalda kolm kultuuri – eesti talupojakultuur, baltisaksa mõisakultuur ning vene vanausuliste kultuur, on külastajatele avastamiseks nii läbi muuseumite, kohtumiste kohalikega kui läbi siinsete maitseelamuste. 

– talvel tee üks äge karakatisafari ja jääpüük järvel, naudi kargust, rahu ja vaikust;
– kevadel leia looduslik nartsissikasvukoht, külasta kalapüügi ja kalatoitude sündmusi;
– suvel väisa kohaliku toidu sündmusi, laatasid ja toidupidusid, leia üles vanausuliste avastamist väärt õued ja aiad;
– sügisel on iseloomulikud tänavkülad, mis palistatud kohaliku Peipsi sibula müüjatega, tee tore loodusmatk Alatskivi matkarajal või Välgi metsades.

Talvine karakatisafari Peipsil
Karakatitsa (suupärasemalt karakat) on põnev kahe- või enamarattaline sõiduriist, millega Peipsi jääl ringi sõita ja paremaid kalastamispaiku otsida. 
Masinad on kõik eranditult kalurite endi poolt ehitatud, safarile lisaks telli jääle ka soe supipaus.
Ettetellimisel veebruar-märts, kui järvel on tugev jää 

Peipsiveere teekultuuri õpituba
Hubases vanausuliste elamus räägitakse tee joomisest vanausuliste külades ning sellest, mis on ivantšai, kuidas seda looduslikult valmistatakse ja kuidas maitseb vanausuliste isetehtud keedusuhkur. 

Jalgrattamarsruut Sibulateel
Avasta Sibulateed jalgrattal – tunneta neid õigeid looduse lõhnu ja saad tuttavaks kohalikega. Tule oma rattaga või laenuta Peipsimaa Külastuskeskusest. Igal kevadel valmiv uus marsruudikaart on kättesaadav www.sibulatee.ee
Sibulatee avastamiseks rattaga on parim aeg mai-september

Alatskivi matkarada ja looduskeskus
Sibulatee südames, Alatskivil, kulgeb 4,5 km matkarada ümber imelise loodusega järve ning lõppeb suursuguse Alatskivi lossi juures. Külastada tasub Alatskivi Looduskeskust, mis siinset loodust parimal moel tutvustab ja kust saad tellida ka giidi.

Loodusarmastajate tuur Sibulateel
Lisaks olulisemate loodusobjektidele (Kallaste pank, Alatskivi loodusrada ja looduskeskus, vastavalt hooajale kas paadi või karakatiga järvel sõitmine), külastatakse ka Sibulatee kolme kultuuriga seostuvaid kohti nagu Alatskivi loss, Kolkja vanausuliste muuseum, Turgi käsitöötalu, Mesi tare, Voronja galerii, Kostja sibulatalu jt. 
Tuur tehakse vastavalt grupi suurusele ning huvidele, ettetellimine min 1 nädal
E-mail: [email protected]
Telefon: +372 5648 0065

UURI LISAKS

www.sibulatee.ee

Telefon +37256480065
[email protected]
FB: sibulatee  
Instagram @sibulatee